Sibulatee puhvetite päev 2019

Selle aastane Sibulatee kohvikute päeval sai otsustatud, et võtame uudistamiseks ette uuemad ja kaugemad kohad kuna  Kolkja ja Nina kant on nüüdseks mitmeid kordi läbi käidud. Koos lastega sai veedetud üks pikk ja ilus päev. Isegi suuremad vihmapilved läksid meist mööda ja see pisike vihmasabin mida saime tunda ei rikkunud meie head tuju.
Alustasime Vara Mõisapargist Varaka Mammi sahvrist.

 

 

 

Teiseks sihtkohaks oli Õllepuhvet Juhus, mis on üks ääretult ilus talu Koosal. Nagu puhveti nimigi ütleb, siis pakuti sealse pererahva poolt valmistatud õllesid ja sai uurida kuidas see kõik valmib ning pudelisse jõuab. Lisaks pakuti ka kõike muud head ja paremat nii kohapeal söömiseks kui kaasa ostmiseks.

  

 

 

 

 

 

Väikese vahepeatuse tegime ka Alatskivil. Vaatasime üle seal pakutava ja varusime natukene kuulsat Peipsiäärset sibulat.

 

 

 

Tee äärde jäi Puhvet Vigurid, kus tegime kohvi ja koogi peatuse. Kohvi valmis otse klientide silme all ja mille valmistamist oli juba huvitav vaadata.

 

 

Ja kui juba sinna poole edasi minna, ei saa ju peatust tegemata jätta Turgi Käsitöötalus, puhvet Koo ja Kosu. Koht kus pererahvas võtab su alati naeratus näol vastu ja sa tunned, et oled alati oodatud.

 

 

 

Kokora perenaiste puhvetis vaatasime loomasid ja linde, mis on isegi suurtele linnalastele elamuseks.

 

 

 

Lõunasöögi pausi tegime Sepa talus Küüslaugupuhvetis. Ilm küll muutus selleks ajaks vihmaseks ja tuuliseks, aga lahke pererahva atud vihmavarjude all ja ilusa muusika saatel sai maitsev kukeseene-tatrawokk ära proovitud.

 

 

 

Peale sööki väike kohvipaus väikese mõtteteraga Kodavere noorte puhvetis. Enne meie kohale jõudmist oli seal tugev rahe maha sadanud ja lume laudade äärde jätnud.

 

Viimaseks peatuseks Pullitalli puhvet, kus tegime küll ainult tutvumise ja uudistamise peatuse.