Sõbakirjaline põrandavaip

Vaiba kudusin koolitööna kodus oma telgedel, õpetaja Karin Otsuse soovituste ja õpetussõnade järgi.
Vaiba mõõdud 200 x 79 cm.

Vaip on kootud valge ja musta trikoopaelaga, lõim valge puuvillane. 

Telgedele on 172 lõime ja kasutasin suga nr. 45.
Teljed on rakendatud nelja niiepuu ja kolme tallalauaga.

Muster on vaibas kootud sõbakirjalises tehnikas. Keskmine osa on kootud pindpõimses koes.

Ja mida ma siis valesti tegin? Enne kuduma hakkamist oleks pidanud tegema mustale trikoopaelale värvi andmise proovi. Peale vaiba maha võtmist panin vaiba vanni ja peale pesemist jätsin vanni äärele nõrguma. Peale tunnist nõrgumist avastasin, et must värv on valgele värvile valgunud. Uus pesu tuli juba äädika vees kuid see enam kahjuks ei aidanud. Kui isegi võõra pilk ei seleta nii täpselt hallikat tooni valgel, siis mina näen seda kohe kui vaipa vaatan. Muidugi kui veel täpsemalt vaatan hakkan igat pisematki viga nägema mis kudumise ajal sisse on tulnud.

Algne pettumus oli ikka väga suur, aga õppetunnid olid veel suuremad.  

 
 

Pildid minu enda fotokogust ja paar klõpsu ka Kaire Sütt kaamerast.

Peipsi Toidu Tänav 2019

Laupäeva 24 augusti õhtul võtsime ette Peipsi Toidu Tänava külastuse. Aega oli küll napilt viis tundi ja selle ajaga jõudsime nii mõnedki kohad läbi käia. 

Teed alustasime Tartust Kavastu poole. Esimene peatuse tegime Kuu Turismitalus (http://www.kuusaun.ee/). Külastajatele pakuti küll erinevaid snäkke, suppi, praadi, saunas käimise võimalust kui paadi sõitu. Meie oma aja nappusega võtsime ainult karaskit sibulamoosiga ja kamavahtu ja tegime väikese ringi taluõuel.

 

  

 

Väikese jalutuskäigu tegime ka Emajõe ääres matkarajal, kus mööda laudteed sai nauditud jõe äärset ilu ja vaikust (https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/kaitsealad/peipsiveere-looduskaitseala/1199).   

 

 

  

 

 

Suuna võtsime Kolkja poole ja tee peale jäi Sikupoiste Resto (https://www.facebook.com/SikuposteResto/). Auto tee äärde parklasse ja läksime piiluma ka selle talu tegemisi. Nii sai üle vaadatud kitsed, lambad ja sulelised. 

 

 

 

 

Ja kui juba Kolkjas, siis ikka Tädi Šura restorani ja Peipsimaa Külastuskeskusesse (http://www.peipsimaa.ee/et). Pärast veel jalutuskäik randa. Muidugi pidi kaasa ostma ka mõne sutsurääbise, kuna ilma kalata ju Peipsi äärest koju ei lähe. Sibulatele otsustasime järele tulla hiljem kui toimub septembris Sibulatee puhvetite päev.

 

 

 
 

Väike sissepõige ka Nina külla. Kahjuks oli seal kohvik suletud ja kõik väga vaikne.

 

Kõige lõpuks võtsime suuna Alatskivile kus Kivi Kõrtsis sai nauditud kalaseljankat ja jalutuskäiku Alatskivi lossi juures.

 
 
 
 

 
 

Päeva lõpuks jõudsime läbi astuda ka Hirveaia veinikeldri kodurestoranist (https://www.alatskivimaitsed.ee/),  kus pikemalt küll ei istunud, aga ühe mõnusa veini küll võtsime koju kaasa.