Martin Markkinat ehk mardilaat

23-24.11 2019 toimus  Soomes Martin Markikinat ehk mardilaat mis leidis aset Helsingi Kaablitehases https://martinmarkkinat.fi/mardilaat/

Suurel kogupereüritusel pakkusid oma tooteid Eesti käsitöölised ja toidumüüjad. Igal aastal tutvustatakse ühte Eesti piirkonda suuremalt ja sellel aastal oli selleks Valgamaa. 

Eraldi ala oli turismil, siis oli rikkalik kultuuriprogramm, näidati kino, lasteala eraldi programmiga ja toimusid meisterdamised.

Lühidalt tegemist, vaatamist, kuulamist ja uudistamist jagus terveks päevaks ja veel ka teiseks päevaks😀

Mina käisin kaasas tütrega kes tegi tööd ja tutvustas tegemisi Harjumaal.
Mõned pildid ka Helsingist mis oli juba säravas jõuluehtes.

 

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

Trikoopael

 Türi vaibast ostetud helebeeži trikoopael läks enne  vaipade kudumist läbi pesemisele. Materjal on küll hele, aga minu üllatuseks andis trikoopael nii tugevalt värvi ja see lõhn mis peale pesu tuli oli ikka päris, päris kohutav, kirjeldaks seda kui vänget keemia haisu ja pael jäi ka ebaühtlaset laiguline. Teistkordselt pesin pesupulbriga, loputusveele lisasin  äädikat ja loputasin põhjalikult kahes loputusvees.

 Varasemalt olen vaibad valmis kudunud või heegeldanud ja alles siis läbi pesnud, kuna trikoopaela kokkutõmme on pesus umbes 10%. 

 Värvi andmisega olen saanud ühe valusa õppetunni kui must trikoopael värvi andis ja sellist lõhna pole varasemalt materjalil tähele pannud. Nüüd, siis tean ,et materjali pesen kindlasti enne töösse võtmist edaspidi ära.

 

 

Valge põrandavaip

Vaip on kootud valge, sinaka topelt trikoopaelaga, risttoimeses koes, mõõtudega 182 x 81 cm.

Kangasteljed rakendasin nelja niiepuu ja nelja tallalauaga. Ülesse käärisin 172 lõime.

Kuna vaibad olen siiani kudunud alati valgele lõimele, siis seekord proovisin teha natuke teistmoodi ja värvida ise lõime. Värviks valisin Dyloni helesinise riidevärvi ja lõim puuvillane. Tegin lõimepatsi valmis ja keskmise osa panin värvi sisse. Kuivatasin lõimepatsi rippuvas asendis, kuna eesmärgiks oli, et värv oleks ebaühtlaselt jaotunud.

Peale kudumist lisasin igale narma pundile veel juurde kudumisel järele jäänud lõime, et narmad oleksid tihedamalt ja paksemad.

Kõige lõpuks pesin vaiba veel läbi, veendumaks, et lõim värvi ei annaks.

Tulemuseks üks pehme, valge-sinakas vaip, mida on võimalik kasutada mõlemat pidi ja tohib pesta pesumasinas.

Järgmisel korral prooviksin lõime tumedama värviga värvida kuna siis paistaks viimane rohkem vaiba seest välja ja vaip oleks kindlasti huvitavam.

 

 

 

 

 

 

 

Eesti Vabaõhumuuseumi leivapäev

 Vihma ja tuult trotsides võtsin osa 15. septemberil Eesti Vabaõhumuuseumis leivapäeva sügislaadast(https://menu.err.ee/980734/galerii-vabaohumuuseumis-peeti-leivapaeva). Ilm oli tõesti sügiseselt külm ja korralikku vihma sadas kohe ikka terve laadapäeva, aga just enne lõppu muidugi tuli see kaua oodatud päike ka välja. Seljas oli küll talvejope ja jalas kummikud, aga ega sealt telgi alt väga välja küll ei kippunud. Rahvast oli isegi üle ootuste palju nii müüjate kui ostjate poole pealt. Läbi vihmasaju sai mõni pilt ikka ka tehtud, et oleks ikka mida näidata ja meenutada.